VASTSE - KUUSTE MÕISA AJALOOST

 

Vastse - Kuuste mõis tekkis 1789. aastal, mil parun Otto Reinhold Ludwig Ungern - Sternberg eraldas Kuuste mõisast (praegune Vana - Kuuste) Vastse - Kuuste ning pantis selle 50 000 hõberubla eest maanõunik Otto Magnus von Richterile. 1807. aastast sai mõis O. M. von Richteri isiklikuks omanduseks.

Siiski ei tekkinud uus mõis tühja koha peale. Juba hiljemalt 17. saj. oli uue mõisa asukohal olemas Mustamõisa küla (tõenäoliselt praeguse koolimaja kohal ja lähiümbruses). 1774. aastal koosnes Mustamõisa küla neljast talust, mis lõhuti uue mõisa ehitamise  ajal.

Vastse- Kuuste mõisahoone (praegune koolimaja) oli kahekordne kivikatusega kivihoone koos kahe puust juurdeehitusega. Majas oli 14 tuba. Lähemal ja kaugemal asus suur hulk mõisa kõrvalhooneid:

·        Mõisavalitseja maja

·        Mõisavalitseja ait

·        Suur viljaait

·        Viina- ja juurviljaait

·        Kaks jääkeldrit

·        Mõisnike ja peresaun

·        Kaks pesukööki

·        Viinaköök ja juustuvalmistamiskoda

·        Sepikoda

·        Kangrute hoone

·        Õllepruulimiskoda

·        Kahekordne hoone möldri ja karjuste jaoks

·        Tuuleveski

·        Linnaste rehi

·        Tellisepõletusahi ja telliskivide lööv

·        Kaks kõrtsi koos rehetubadega

·        Hobusetall mõisniku 24- le hobusele

·        Tööhobuste tall

·        Üheksa lauta

·        Kaks lambalauta

·        Kaks sigalat

·        Neliteist küüni heinamaadel

 

 

Vastse - Kuuste mõisa juurde kuulusid ka Lootvina ja alates 1829. aastast Leevi karjamõisad. Padarimäel asus mõisa vesiveski. 19. saj. algul kuulusid mõisa juurde Logina (Alaküla), Lootvina, Padarimäe ja Voore külad. 1816.a. loetleti kogu mõisa territooriumil 427 meestalupoega ja 432 naistalupoega.

Otto Magnus von Richter pärandas mõisa oma pojale maamarssal Gustav Eduard von Richterile, kes 1829.a. ostis 30 000 hõberubla eest mõisale juurde veel Kurista karjamõisa ja Leevi.

1844.a. müüs Gustav  Eduard von Richter mõisa 81 500 hõberubla eest Alexander von Rennenkampfile.

1850.a. müüs Rennenkampf mõisa juba 100 000 hõberubla eest assessor Karl von Belovile.

1859.a. eraldati Liivimaa kubermanguvalitsuse otsusega Vastse - Kuuste mõisast Vooreküla, mis läks Kambja mõisa alla. Vastse - Kuuste mõisa suuruseks määrati

12 16/20 adramaad.

1872.a müüsid Karl von Belovi naine ja lapsed mõisa 186 000 rubla eest kihelkonnakohtunik Karl von Cassard´ile, kes pantis selle Liivimaa Mõisnikkude Maakrediidiseltsis.

1916.a. sai mõisa omanikuks eestlane Johan Peet.

10. okt. 1919.a. vastu võetud Eesti Vabariigi maaseaduse alusel võõrandati mõis riigile.

 

KOOLILOOST

 

Kuni 19.saj. lõpuni oli kogu talurahvakoolide võrk Eestis allutatud kiriku juhtimisele. Muuhulgas pidi kohalik kirik hoolitsema ka selle eest, et kõik lapsed usinasti koolis käiksid. Selle eest pidid hoolt kandma pastori abilised- vöörmündrid.

 

Kiriku vöörmündri põhikiri 1812.aastast

“Suur nink kange Murre nink Hool olgo Wörmollerile omma Walla kooli nink Luggeja Laste perrast. Temma walwko to ülle ussutavaste- et Wannemba – essi ei wiisi ehk ei moista Koddo omme Laste oppetada, et nema sest 7- maest Ayastajat sawa kooli pantus nink ni kawwa sael peetus, kui waja laeb. Selleperrast peap Wörmoller Maerti paiwast omak Jürri Paiwa egga naddalan ütskord essi Koli kaima nink perre kaema, kas ne rumala Latse ka kik saael oppuse all omma nink peap Pühhalpaiwal oppetajal ülles ütlema, kuitas tema ne kooli asjad om Naedalan laidnu ollewat.”

Ehk:

“Suur ning kange mure ning hool olgu vöörmündrile oma valla kooli ning lugejate laste pärast. Tema valvaku selle üle ustavalt, et vanemad- nemad ise ei viitsi või ei oska kodus oma lapsi õpetada, et nemad seitsmeaastaselt saavad kooli pandud ning nii kaua seal hoitud, kui vaja läheb. Sellepärast peab vöörmünder mardipäevast kuni jüripäevani nädalas korra ise koolis käima ning järgi vaatama, kas need rumalad lapsed ka kõik seal õpetuse all (õppimas) on ning peab pühapäeval kirikuõpetajale rääkima, kuidas temal need kooliasjad nädalas läinud on.”

 

KIIDJÄRVE KOOL

Asutatud tõenäoliselt 1765.a. külakoolina (mainitakse esmakordselt 1766.a. 20.nov. kirikukatsumise protokollis). Kuni 1786. aastani asus kool Koorvere kõrtsi lähedal, kust viidi üle Lambi karjamõisa juurde. 1810.a. töötas kool Kiidjärve mõisas. 1815.a. valmis Järve külas mõisa lähedal kooli jaoks uus hoone, see asunud praeguse Rihma- Märdi  ja Järve- Kontsi talude vahel /416/, teistel andmetel aga Salu talu lähedal väljal ja põles maha 1883. aastal. Veel samal sügisel ehitati koolimaja uuesti üles. Eesti Vabariigi ajal töötas kool 6- klassilise, nõukogude ajal 4- klassilise algkoolina, kuni livideerimiseni 1. septembril 1971. aastal.

Kooliõpetajad:

1786.a.                        Tenno Pedro Märt

1799.- 1811.a.             Kalla Mihkle Hindrik

1811.- 1814.a.             Visse Juhani Jüri

1814.- 1846.a.             Tikota Peebo Peeter Tikk

1846.- 1851.a.             Johan Peetri poeg Tikk (hakkas 1848.a. lastele õpetama kirjutamist)

1851.a.                        Jaak Peetri poeg Tens

1852.- 1857.a.             Kusta Tanieli poeg Mällo (hakkas õpetama rehkendust)

1858.- 1872.a.             Hans Reinu poeg Kallas

1872.- 1884(?)            Johan Weiken

1884.- 1886.a.             Peeter Lüüde

1886.- 1890.a.             Jaan Hansu poeg Hannus

1890.- 1899.a.             David Juhani poeg Uin

1899.- 1903.a.             Peeter- Friedrich Jaani poeg Kõiv

1903.- 1909.a.             August Jüri poeg Lass

1910.- 1914.a.             Abel Andrese poeg Lepasaar

1915.- 1917.a.             Minna Jaani tütar Rööp

1918.- 1949.a.             August Hernits

1949.- 1952.a.             Õie Kirotar, Felix Aljes

1952.- 1961.a.             Heili Massakas (1956- 1959 töötas õpilaste arvu suurenemise tõttu koolis ka õp Maia Tasso)

1961.a.- 1964.a.          Tiiu Zovo, Vaiki Sarv

1964.- 1968.a.             Viiu Tuoppi, Ene Mooste

1968.- 1970.a.             Heino Sõrmus, Jelena Sõrmus

1970.- 1971.a.             Jelena Sõrmus

 

 

 

VASTSE- KUUSTE KOOL

Vastse- Kuuste endises mõisahäärberis 1924.aaastal rajatud algkool, mis esimesel aastal töötas viie, järgnevatel aastatel kuue klassiga, nõukogude ajal oli koolis kaheksa  klassi.

Esimene koolijuhataja

1924.- 1925.a. oli        August Kull.

Järgnevalt:

1925.- 1927. (?)a.       Eduard Kovit

kuni 1928.a.                 Artur Freiberg

1928.a.                        Eduard Pütsepp

1928.-1929.a.              Eduard Nigol

1929.a.            jälle      Artur Freiberg 

1946.                                                      Linda Mardla

1947                            Voldemar Kana

 

Tartumaa Kiidjärve valla  Vastse- Kuuste Mittetäieliku Keskkooli kroonikast

(alustatud 7.nov. 1947.a. kooli direktori Voldemar Kana poolt):

“Praeguse Kiidjärve valla hariduselu alged esimese koolina küünivad umbes 80 aastat tagasi, nagu teavad jutustada vanemad elanikud.

Esimene selle valla kool asunud Koorvere teelt Leevi külla pöörduva tee ääres, mõnikümmend meetrit teeharult, praeguse Sooääre talu asemel. Hiljem olevat kool viidud praegusse Padari külla, kus paremad ruumid olnud. Täpsemad andmed esimese kooli asutamisest puuduvad. Esimeseks õpetajaks teatakse olevat Sommer ja hiljem Org. Järgmised, teatakse ütelda, olevat olnud, Muna, Poolakene ja Jalajas.

Kool olnud kolmeklassiline, ning asunud kõik ühes väikses toas. Vihikud tookord puudunud. Selle asemel kasutati kivitahvlit, millele kirjutati krihvliga.Olid puudunud ka kooli pingid. Nende aset olid täitnud pikad lauad ja pingid. Paljud õpilased olid seal ka ööd. Selleks eri ruumi ei olnud, vaid kasutati sama klassituba, kus magati külmal põrandal. Hommikul tõustes oli jäätükk veel pääl.

Kuna koolil puudus omaette teenija, siis täitsid seda aset õpilased, koristades klassiruumi ja peale selle ka veel õpetaja toa. Kirjutuslaud pidi igal hommikul puhas olema.

Õpilaste karistamiseks tarvitatud keppi ja joonlauda. Suurema kuriteo puhul pandi nurka seisma herneste peale. See oli suuremaks trahviks koolis. Kuna kooli ruumid muutusid kitsaks, siis olevat kool viidud Padari külla, Piiroja tallu.

1924.a. viidi kool üle endisesse Vastse- Kuuste mõisa “härrastemajja”. Siia pöördunud õppima juba palju lapsi, sest ruumid olid väga soodsad. Esimesteks õpetajateks olnud Jalajas, Kooviste ja Nigul. Koolimajja lastud teha juba koolipingid. Öölastel oli oma magamistuba. Siin on olnud juba palju õpetajaid: N. Priimäe, Artur Priimäe (direktor), J. Lind, H. Lind, E. Astmäe, E. Põder, Ü. Rannamäe, E. Männaste, E. Paltser, K. Saks, V. Jaaniorg, L. Maidla, V. Kana, A. Laine, L. Ploomipuu.

Kuna koolimajas  olid ahjud juba vanad ja polnud neid lastud ka korralikult parandada, siis ähvardas tuli kaks korda maja ära põletada. Energiliste vastuabinõude tõttu  suudeti see siiski ära hoida. 1. aprillil 1941.a. ööl süttis jällegi kool ahjude rikke tõttu.Seekord ei suudetud enam vastu panna ja kool hävis täielikult tules. Ühes majaga hävis ka suur osa kooli vara- mööbel täielikult ja ka õppeabinõudest suur osa.

Sama kooli juures töötas ka lasteaed, kus lapsed käisid ainult suvel- koolitöö vaheajal.

1942. õppeaastal kolis kool üle praegusesse “härrastemajja”, mis oli senini valla rahvamajaks.   

 

 

1. oktoobriks 1947 tõusis õpilaste arv 106- ni, kust kevadel (III veerand) lahkus 3 õpilast.

1947./48. õppeaastal tegutses edukalt kooli spordikollektiiv, kuhu kuulus 78 noort. Parimatest sektsioonidest võiks nimetada võrkpalli sektsiooni, kes võitis võistlustel kõiki ümbruskonna noorte meeskondi. Kooli pidudel esitas spordikollektiivi võimlemisgrupp huvitavaid ja keerukaid pürammide. [-----]

Kehakultuuri eduka töö tulemusena toimus 24. mail 1948.a. väline spordipidu, kus tüdrukud ja poisid esitasid vabaharjutusi. Kõik olid riietatud ühtlasse rõivastusse. Pidu oli ette nähtud spordiväljaku avamisena. 1947.a. sügisel ei olnud selles pargis muud kui ainult künklik ja kivine heinamaa, ilma igasuguse mänguplatsita. Koostasin vastava kava, võttes aluseks haridusministeeriumi spordiplatside tüüpprojekte ja nii asusimegi 1947.a. sügisel ehitama parki koolile uut ja nägusat  spordiväljakut. Selleks sai esitatud üleskutse ka kohalikule  spordiseltsile “Jõud”, kelle esimeheks oli tookord Valss Arnold, kuid kutse jäi kutseks ja muud midagi. Rakendusime tööle kogu kooli perega I kuni VII klassini, kaasa arvatud ka kõik õpetajad.   Et töö oli väga laiaulatuslik, siis ei jõudnud me sügisega rohkem ära teha, kui tasandasime ainult maapinda. 1948.a. kevadel sai rajatud 5 m laiune ja 100 m pikkune jooksurada ja 320 m pikkune ringrada, mille sees asub keskmise suurusega jalgpalliväljak. Peale selle sai spordiplatsi varustatud vastavate riistadega. Kuigi suur töö sai tehtud ja avatud 24. mail 1948.a., on üksikuid viimistlustöid siiski veel teha.

Koolimaja esise ilustamiseks sai 1948.a. kevadel alustatud ilumuru rajamisega. Selleks loodi kõnniteid ja istutati iluhekki 30 m ulatuses. Kuna kooli iluaed oli täiesti lagunenud, siis said ka sellele 1948.a. kevadel pandud uued postid.

 

1947.a. sügisel alustas tööd samas ruumides ( Vastse- Kuuste koolimajas- I.K.) Maanoorte Kool, kuhu võisid astuda kõik need, vanusele vaatamata, kes tahtsid lõpetada 7. klassi. Koolis õppetöö algas 1. nov. ja lõppes 5. mail. Nädalas toimus töö 5 korda- laupäev oli vaba.   Algus oli kell 16. Sügisel alustas õppetööd 18 õpilast, kuid kevadel oli järele jäänud vaid 11. Mitmetel lahkujatel oli metsanorm lõigata ja mõned lihtsalt ka ei viitsinud õppida. Järeljäänud 11 lõpetasid kõik kevadel ja said omale 7. klassi lõputunnistuse.  Parimatest lõpetajatest oleks nimetada Rätsep Linda, Vojeikin Feodor, Soodla Erich ja Saavas Neeme. Suurem osa õpilastest olid seotud päeval kas riigiametiga või oma koduste ülesannetega. Õpetajad olid samad, kes päevaseski koolis. Samuti oli õppeprogramm ühine päevase kooliga. Õppeplaanist puudusid ainult laulmine, tööõpetus, võimlemine, joonistamine.